Magneesiumit kutsutakse elu aluselemendiks. Juba nimigi näitab, kui tähtis see meie organismi ja kõigi eluliste protsesside jaoks on. Magneesium on üks põhilistest homöostaasiks vajalikest mikroelementidest, mis kindlustavad inimesele tervise kogu eluks. Töödeldud toit, stress ja teatud ravimid põhjustavad magneesiumipuudust. Magneesiumipuudus ja sellega kaasnevad tagajärjed võivad kujuneda väga ohtlikuks.

Pikaajaline magneesiumipuudus võib viia skeletilihaste tahmatute spasmide tekkimiseni. See on tihti ebamugav ja valulik. Spasmid võivad kesta mõnest sekundist kuni kümne minutini! Krambid tõmbavad lihased pingesse, mis võib sageli lõppeda isegi verevalumitega; vahel peab krambis lihast lausa käega venitama. Enamikel juhtudel tekivad krambid sääre-, tagareie-, nelipea-, jala-, käe-, kõhu- ning isegi silmalaulihastes!

Kõige levinumateks lihaste tahmatute kokkutõmmete põhjustajateks on halvenenud neuromuskulaarne kontroll, dehüdratsioon, elektrolüütide defitsiit ja lihasväsimus. Kõrge intensiivsusega füüsiline või vaimne töö ning pikaajaline stress mõjuvad koordinatsioonile ja lihaskontrollile halvavalt, põhjustavad dehüdratsiooni ja elektrolüütide (magneesium, naatriumkloriid, kaalium ja kaltsium) defitsiiti. Kaplinna ülikooli teadlane Martin Schwellnus on aga teistsugusel arvamusel. Ta seadis selle teooria kahtluse alla ning väitis, et lihaste kokkutõmbeid põhjustavad dehüdratsioon ja elektrolüütide defitsiit. Uurides ühte triatleetidest koosnevat rühma tuli teadlane järeldusele, et krambid tekivad suurenenud neuromuskulaarse koormuse ja lihaste ebapiisava verevarustuse tagajärjel.