Väsimus on organismi kaitsereaktsioon kurnatuse ning liigse vaimse ja füüsilise tegevuse vastu. Väsimus on esimene märk sellest, et meie töö pole enam efektiivne ning planeeritavad tegevused ületavad organismi kohanemisvõime.

Väsimus võib avalduda mitmel viisil. Füüsilise tegevuse ajal kaotab organism ioone (sealhulgas magneesiumi), keha organism vähem hapnikku ning ainevahetuse kaasproduktid kuhjuvad lihastesse – algavad krambid ja lihased nõrgenevad. Kui see juhtub, tuleb elektrolüütide tasakaal (naatrium, kaalium ja magneesium) organismis taastada.

Ka meeleelundid väsivad. Seda kutsutakse sensoorseks ülekoormuseks. Müra, halb valgustus, ebameeldivad lõhnad koormavad meeleelundeid, mille tõttu impulssidele reageerimine aeglustub. Sel juhul on oluline, et magneesiumi tase organismis oleks piisav, kuna magneesium reguleerib silmaläätse ja võrkkesta toimimist ning toetab ka kuulmis- ja haistmismeeli.

Kui oleme väsinud, ei tööta meie närvisüsteem nii, nagu peaks. Reageerime asjadele aeglasemalt ning ka analüütiline mõtlemine aeglustub. Kesknärvisüsteemi reguleerivate elektrolüütide defitsiit on samuti põhjustatud inimese emotsionaalsest seisundist – stressist ja ärevusest. Magneesiumipuudus pärsib neurotransmitterite (sealhulgas serotoniini) sünteesi ning mõjutab negatiivselt meie bioloogilist kella..

Väsimus on ohumärk, mis näitab meile, et peaksime aja maha võtma, rahunema ja järgmiseks väljakutseks jõudu koguma. Ärgem unustagem lõdvestuda, organismile piisavalt vedelikku anda ja kaotatud elektrolüüdid taastada.